Kui osaleme veinipeol või kutsume sõpru või kolme baari baari veini maitsma, võib olla vaja veini, eriti valget veini, jahutada. Selle tulemusena tekib lõputu vooluna erinevaid jääga jahutamise meetodeid. Külmikute populaarsus meie igapäevaelus muudab veini külmkappi panemise loomulikult paljude inimeste eelistatud meetodiks, kuid kõik teavad, et veini külmikusse panemisel on palju puudusi. Suletud keskkond ja keerulised lõhnad külmikus mõjutavad veini ebasoodsalt ning külmkapi ukse sagedane avamine ja sulgemine igapäevaelus põhjustab külmiku temperatuuri kõikumist, mis mõjutab veini kvaliteeti. Õnneks on jääämbrite kasutamine veini jahutamiseks muutunud laialdaselt tunnustatud ja professionaalseks viisiks, kuid paljud veinisõbrad ei valda endiselt jääämbrite õiget kasutamist.
Veini jahutamiseks jääämbrit kasutades on inimesed alati harjunud mõtlema, et ämbrisse tuleb lihtsalt jääkuubikuid lisada. Ükskõik, kas restoranides või sellega seotud bankettidel pannakse vein alati jääkuubikutega täidetud jääämbritesse ja inimesed ootavad, kuni veini temperatuur vaikselt muutub, et maitsta selle hõrku ja värskendavat maitset. Kuigi see tava on arusaadav, ei jahuta see veini kiiresti. Kui jääämbris on ainult jääkuubikud ja vein, on tegelik kontaktpind nende kahe vahel liiga väike, nii et nende kahe vaheline ruum on õhuga täidetud ja jahutusefekt on oluliselt ebarahuldav. Kuid sellel meetodil puudub tegelikult veekasutus võrreldes jääämbri õige kasutamise viisiga. Lisaks jääkuubikute lisamisele jääämbrisse tuleb jääämbri õigeks kasutamiseks lisada ka teatud kogus vett.
Põhimõte seisneb selles, et jää sulab vees kiiremini, mistõttu imendub veini kuumus kiiremini, jahutades nii veini kiiresti. See meetod eeldab, et vee ja jääkuubikute lisamisel jääämbrisse tuleb nende kahe suhe hoida 1:1 ja need peavad hõivama 3/4 jääämbri mahust. (Täitmata jätmise põhjus seisneb selles, et lisamise korral voolab vein pärast sissepanemist üle, hävitades sellega vee ja jää vahekorra.) Pärast vee ja jääkuubikute lisamist asetage vein jää keskele ämbrisse ja asetage see ämbrisse. Hoidke põhja umbes 2 cm paksune jääkuubikute kiht, et vein ei puutuks otse vaadi põhja. Seejärel proovi jääkuubikuid ämbrisse veinile lähemale kuhjata, kuid mitte liiga tihedalt. Lõpuks lihtsalt oodake, kuni vein jääämbris maha jahtub. Selle põhjal saab soola kasutada ka jahutuskiiruse suurendamiseks. Usun, et olete kindlasti näinud, kuidas inimesed puistavad talvel maantee lumele soola, peamiselt seetõttu, et sool võib alandada vee külmumistemperatuuri, mis paneb lume kiiresti sulama, ja see kehtib ka jääkuubikute kohta. Ja sool neelab sulades soojust, alandades taas jääämbris oleva jäävee temperatuuri.
Veini jahutamisel saame tünni lisada ka teatud koguse soola, gallonile jääveele võib lisada umbes tassitäie soola. Lisaks võite panna kaussi sooja veega, seejärel lisada soola, et see lahustuks, ja seejärel piserdada see kauss sooja soolase veega jääämbris oleva jäävette, mis võib jahutavat efekti veelgi tugevdada. Peale jääämbri õige kasutamise selgeks saamist tuleb erinevate veinide külmutamisel hoomata ka täpset jahutusaega. Üldiselt ei tohiks punast veini täidlase keha tõttu liiga kaua jääs hoida, tavaliselt vaid 3–5 minutit. Kui suhteliselt kerge kehaga valgete veinide jaoks kulub 6–10 minutit, siis vahuveine saab jahutada kauem, umbes 10–15 minutit.
Usun, et nende meetodite abil saate tõhusamalt pudeli külma ja maitsvat kokteili või jääjooki. ja pidudel lõbusam
