Kas põsepuna joomine tähendab, et saate alkoholiga hästi hakkama?
Inimene, kes punastab juba pärast paari veinilonksu, on veinilauas tavaline. Paljud inimesed arvavad, et nägu on liiga palju joomist, nii et sõpradel, kes joovad, ei ole nägu punane, alkohol peab olema stabiilne. Mis puutub alkoholi tarvitades punastavatesse inimestesse, siis kui nad teesklevad lolli juttu, võivad nad sageli teeselda, et on purjus, kuid seltskonnamaastikul pole purjus olla. Mõni aeg tagasi internetis levima hakanud artikkel "Punase joomine on enesetapp" tõi välja, et punaste joomine toob inimeste alkoholitarbimisega kaasa teistsuguseid terviseriske kui tavainimestele. Kas sellel on siis mingi teaduslik alus? Enamik inimesi punetab pärast liigset alkoholi joomist, kuid mõned inimesed hakkavad pärast väikese veini joomist kohe näost punetama. Seda haigusseisundit esineb sagedamini Ida-Aasia (peamiselt Hiinas, Jaapanis ja Lõuna-Koreas) elanike seas, seetõttu tuntakse seda meditsiiniliselt kui Asia Flush. Jaapani Kurihama alkoholikeskuse andmetel esineb seda nähtust umbes 36 protsendil Ida-Aasia elanikest.
Miks joomine sind punastama ajab?
Et mõista, miks mõned inimesed pärast jooki punastavad, peame kõigepealt mõistma, kuidas alkohol imendub ja metaboliseerub pärast kehasse sattumist. Inimkehas on tavaliselt kaks ensüümi - etanooldehüdrogenaas (ADH) ja atsetaldehüüddehüdrogenaas (ALDH2), esimene siseneb etanooli (alkoholi) kehasse atseetaldehüüdiks ja seejärel muundab viimane atseetaldehüüdi äädikhappeks, lõplikuks äädikhappeks. eritub organismist, on alkoholi ainevahetusprotsess lõppenud. Protsessi käigus tekkiv atseetaldehüüd on vasodilataator ja nn atseetaldehüüd inimkehas põhjustab kapillaaride laienemist, enne kui see muutub äädikhappeks, muutes inimesed punaseks.
Tavaolukorras töötavad need kaks ensüümi normaalselt, senikaua, kuni te ei tarbi liiga palju alkoholi, muutub atseetaldehüüd kiiresti äädikhappeks, kuid liiga palju juua, liiga hilja metaboliseeruda, jääb kehasse. Ja neil, kes alkoholi joomisel punastavad, on tavaliselt mõned ebanormaalsed geenid, mis vastutavad atseetaldehüüddehüdrogenaasi tootmise eest organismis, mis toodab muteerunud atseetaldehüüddehüdrogenaasi (ALDH2*2), see sarnane ensüümi aktiivsus on madalam kui tavalisel atseetaldehüüddehüdrogenaasil, seega atseetaldehüüd kehas ei saa kiiresti ümber ja veidi kontakti veiniga muutub punaseks. Olenevalt veresoonte laienemise mõjust on mõnedel inimestel isegi higi, pearinglus, peavalu, oksendamine, kiire südametegevus jne.
Inimesed, kes punastavad alkoholi tarvitades, on ohtlikumad? Kuna alkohol on see, mis teeb purju, siis alkoholitarbimise erinevus sõltub organismi võimest etanooli metaboliseerida ehk etanooldehüdrogenaasi (ADH) kogusest ja aktiivsusest esimeses metaboolses reaktsioonis; Kui arvestada ainult alkoholi kogust, siis alkoholiga punastavatel ja mittepunasetel alkoholi ainevahetuse kiiruses olulist vahet pole. Kuid terviseriskid on väga erinevad. Kuna alkoholi tarvitades punastavad inimesed ei saa pärast alkoholi atseetaldehüüdiks muutmist kiiresti metaboliseeruda ning kehasse kogunenud liiga palju atseetaldehüüdi ei muuda neil pärast pohmelli mitte ainult ebamugavust, vaid suurendab ka kõrge vererõhu ja vähi riski. IARC andmetel võib atseetaldehüüd kahjustada DNA-d ja takistada rakkudel end parandada, mis on kõrge riskiga kantserogeen. Nii alkohol kui ka äädikhape on suhteliselt madalad vähiriski tegurid.
Seetõttu on inimestel, kes joovad alkoholi näole, pärast joomist ja kõrge kantserogeensete ainete kokkupuuteaeg on pikem. NIAAA: Riikliku alkoholi kuritarvitamise ja alkoholismi instituudi ning Kurihama alkoholikeskuse Jaapanis avaldatud 2009. aasta aruandes jõuti järeldusele, et söögitoruvähi suhteline risk meditsiiniliselt punastavatel inimestel oli palju suurem kui inimestel, kes ei punasta. Kuid vähi põhjuste keerukuse tõttu ei ole seda analüüsi toetanud otsesed eksperimentaalsed ega statistilised andmed. Aruandes tunnistati ka, et mõnes piirkonnas, kus söögitoruvähi esinemissagedus on kõrge, ei ole pikaajaliste joojate punastamine ja mitte punastamine peamine esinemissagedust mõjutav tegur. Kuigi seos vähi esinemissagedusega ei ole lõplik, peaksid alkoholist punastavad inimesed olema teadlikumad kõrgest vererõhust, mida võib põhjustada liigne joomine.
2013. aasta lõpus tegi Lõuna-Korea Chungnami riikliku ülikooli meditsiiniteadlaste meeskond otsese läbimurde uuringus, mis käsitles punaste joomise ja kõrge vererõhu riski vahelist seost. Nad vaatasid 1763 inimese haiguslugusid, kes ei tarvitanud alkoholi, ei punastanud pärast alkoholi tarvitamist ja punastasid oluliselt pärast alkoholi tarvitamist. Tulemused näitasid, et need, kes joovad alkoholi, suurendasid märkimisväärselt kõrge vererõhu tekkeriski, kui nad jõid nädalas neli või enam standardkogust alkoholi.
Mittepunased on ohus, kui nad joovad rohkem kui kaheksa tavalist jooki nädalas (tavaline jook on 10 ml puhast alkoholi, mis vastab tavaliselt 87,5 ml veinile / 284 ml õllele / 25 ml madala alkoholisisaldusega Hiina liköörile). Nii et selgesõnaliselt ei ole alkohol täiesti puutumatu mürk inimestele, kes joomise ajal punastavad, kuid ohutu joomise piirid on palju rangemad kui inimestel, kes juues ei punasta. Muidugi pole joomine ainult põsepuna, igaüks peaks teadma, kuidas juua mõõdukalt.